ANTIIKKIRJANDUS

Karita Kalmus & Carmen Lepik

KREEKA

Vana-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Alates 2000 eKr asustatud kreeka hõimude poolt. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele.

MÜTOLOOGIA

Mütoloogia (ehk müütide kogum/müüditeadus) pärineb ajast, mil inimesed elasid loodusega tugevas kooskõlas. Loodust austati ja kardeti, sellele omistati hing. Kummardati loomi ja taimi. Kuigi mõned olid müütide suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Müüdid püüavad seletada, kuidas tekkisid loodusjõud, kes/mis maailma lõi jne.

MÜTOLOOGILISED OLENDID

Vana-Kreeka mütoloogiast teame mitmesuguseid olendeid:
  • Sireen - lauluga meremehi hukutav nümf
  • Kükloop - ühesilmaga hiiglane
  • Pegasos - tiivuline hobu
  • Graatsia - Rooma nooruse ja ilu jumalatar
  • Amatsoon - sõdalanna
  • Saatür - kitse pea ja sabaga olend
  • Titaan - vägilane
  • Minotauros - inimese keha ja pulli peaga koletis

JUMALAD

Pärimuse järgi oli muistsete jumalate elupaigaks Olümpus. Kokku elas seal 12 kõige kõrgemat jumalat. Jumalate kõrval austasid kreeklased veel heeroseid, kõige tuntum neist Herakles. Olümposel elasid ka graatsiad ja muusad. Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Hades elas legendi järgi allmaailmas.

KANGELASED

Oma kangelastest jutustavad muinaslugusid kõik rahvad. Sellised jutud võivad rajaneda ajas muutunud tõestisündinud lugudel. Kangelasi teati nende uskumatute tegude poolest. Üks kuulsamaid kangelasi, kes ilmub kinolinadele tänapäevalgi, on Herakles. Isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Herakles oli maailma tugevaim inimene.

EEPOS

Eepos ehk lugulaul oli harilikult värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest ja ajaloo sündmustest. See on kõige vanem, mahukam ja olulisem teos rahva kultuuriloos. See on ka kirjanduse tüvitekst, mida on igal rahval tavaliselt üks. Kreeklaste esimene eepos on "Ilias" ning selle autoriks Homeros.
Teine Homerose kirjutatud eepos kannab nime "Odüsseia".

TEATER

Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendite võistlused.