Refleksioon

Regina Raidma

Kas refleksioon või reflektsioon?

Eesti keeles on hulk võõrsõnu, mille kirjutamisel kipub t-täht vingerpussi mängima ja ununema, nt aktsepteerima, ekstsellents, kontseptsioon, kontsentratsioon, potentsiaal, potentsiaalne.
Aga on ka teine rühm võõrsõnu, kuhu kipub t-täht juurde tekkima, ehkki õigekirjas seda ei ole. Sellised on näiteks anneksioon, fleksioon, refleksioon. Nimetatud sõnad on tulnud ladina keelest, kus nad kirjutatakse x-iga: annexio, flexio, reflexio. x antakse eesti keeles edasi ks-iga, mitte kts-iga. (Eesti Keele Instituut)

Mida tähendab refleksioon?

Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist. (Taimalu, 2009)

Mis on refleksioon?

Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine. (Taimalu, 2009)

Seega, võib kirjeldada refleksiooni kui n-ö seestpoolt juhitavat õppimist, mille kaudu püüab inimene mõtestada oma kogemusi ja õppida, otsides sobivamaid lahendusi uuel moel käitumiseks. Refleksioon on seega protsess, mida võib kirjeldada kui mõtlemist oma mõtlemise ja käitumise üle. (Kriisa, 2013)

Reflektiivne mõtlemine sisaldab tavaliselt (Kriisa, 2013):

  • Tagasi vaatamine - tavaliselt mõnele asetleidnud sündmusele või ideele.
  • Analüüsimine – vaatlemine erinevatest perspektiividest, soovides leida põhjendusi või lahendusi.
  • Tähenduse leidmine – mida antud sündmus või idee minu jaoks tähendab.

Refleksiooni eesmärk

Refleksioon on õppimisega seotud protsess, mille raames indiviid analüüsib ja hindab oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ning kogemusest õppimine. Refleksioon võimaldab mõista ja hinnata kogemust ning õppida sellest. See on isikupärane protsess, mis üldjuhul põhjustab muutuse olukorra nägemises ja on uute teadmiste kujunemise aluseks refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on sellest kogemusest õppimine. Tuleb rõhutada, refleksioon on aktiivne protsess, mitte passiivne mõtlemine, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatud kogemustele töötakse välja tegevusplaan tulevikuks. (Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping, 2009)

Mida reflekteerida õpetajana?

Refleksioon on eriti abiks probleemsete juhtumite juures. Kuid professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt. Reflekteerida võib seda osa tööst, mis parasjagu aktuaalne või muutmist vajab, näiteks (Remm, 2012):

  • eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
  • probleemseid situatsioone,
  • õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
  • õpilaste käitumist,
  • õppesisu,
  • enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni.
Big image

Refleksiooni tasemed

Refleksioonil eristatakse üldiselt kolm tasandit (Remm, 2012):

  • „mis?“ ehk tegevuse, käitumise ja keskkonna kirjeldus, mis on dokumentatsiooniks;
  • „kuidas?“ ehk hinnangute andmine ja põhjuste leidmine, mis aitab analüüsida situatsiooni eri osapooli, anda hinnanguid, teha järeldusi;
  • „miks?“ ehk sügavam enesepeegeldus, mille käigus suhestatakse kogemus oma väärtusbaasiga ja selle kaudu uuritakse tõekspidamisi ja enda positsiooni.
Big image

Miks reflekteerida õpetajana?

Tundide analüüs ja enese tegevuse peegeldamine on loomulik osa õpetaja tööst. Refleksioon aitab tagasi vaadata – analüüsida tundi, enda tegevust, leida põhjusi käitumisele. Samuti on see toeks enda professionaalsel määratlusel ja sihtide seadmisel. Enamasti analüüsivad õpetajad oma tööd nö jooksvalt – pärast tundi mõeldakse läbi, mis õnnestus, mis oleks võinud paremini minna, millised olid probleemid. (Remm, 2012)

Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada. (Remm, 2012)

Tunni analüüs

Õppeprotsessijärgne eneseanalüüs õpetaja professionaalse arengu toetajana – endast lähtuv (Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping, 2009) :

  • Minu enesetunne pärast tundi: tähelepanekud, tunded, mõtted?
  • Millega jäin tunnis rahule, mis läks hästi? Mida selleks tegin? (Teen seda veel!)
  • Millega ei jäänud rahule? Mis olid põhjused, et ei läinud hästi? Mida ja kuidas teen edaspidi teisiti?
  • Mis tingib minu praegused suhted õpilastega (kuidas olen andnud põhjust sellisteks suheteks; mis veel mõjutab?)
  • Mille põhjal tegin otsuse enda eesmärkide täitumise/mitte täitumise kohta selles tunnis?
  • Mida õpetajana vajan? Kuidas selle saavutan?

Õppeprotsessijärgne eneseanalüüs õpetaja professionaalse arengu toetajana – õpilasest lähtuv (Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping, 2009):

  • Kõik õpilased täitsid tunniks püstitatud eesmärgi(d);
  • Õpilased said ise püstitada eesmärke;
  • Õpilased väljendasid huvitatust ja tegevustesse haaratust;
  • Mittemotiveeritud õpilased (põhjused, kuidas toetada)?;
  • Andekad õpilased (kuidas rakendada, kuidas tagada õppimise huvitatus)?;
  • Erivajadusega õpilased (milles erivajadus seisneb, kuidas neil läheb, kuidas toetada)?;
  • Erineva tasemega õpilased (milles erinevus seisneb, kuidas neil läheb, kuidas toetada?);
  • Õpilaste omavahelised suhted, õppegrupi arengufaas?
  • Mis aitab mul otsustada õpilaste rahulolu üle?
  • Mida minu õpilased vajavad? Kuidas selle tagan?

Õppeprotsessijärgne eneseanalüüs õpetaja professionaalse arengu toetajana – tunnitegevusest lähtuv (Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping, 2009):

  • Valitud õppemeetodid ja tunnitegevused toetasid eesmärkide täitmist;
  • Ajaline planeering oli realistlik ja sobiv;
  • Valitud õppemeetodid ja tunnitegevused võimaldasid kõigil õppijail tunda, et nad saavutasid edu?
  • Valitud õppemeetodid ja tunnitegevused võimaldasid õpilastel kogeda positiivseid emotsioone?
  • Valitud õppemeetodid ja tunnitegevused aitasid õpilastel mõista õpitava vajadust ja tähenduslikkust;
  • Valitud õppemeetodid ja tunnitegevused võimaldasid õpilastel õppeprotsessis kaasa rääkida ja rakendada loovust;
  • Töötempo;
  • Hinnang õpitava näitlikustamisele?
  • Kuidas andsin tagasisidet õpilaste iseseisvale tööle?
  • Valitud tagasiside viis õppeprotsessi lõpul andis mulle piisavalt teavet eesmärkide täitumise kohta.

Mida reflekteerida õpilasena?

Sarnaselt õpetajatega võivad õpilasena reflekteerida:
  • väärtuseid;
  • hoiakuid;
  • käitumist;
  • õpitulemusi;
  • õpistiili;
  • enda positsiooni.

Õpiprotsessi kirjeldamine: kuidas mina õpin?

Esimeseks eneseanalüüsiks ja hiljem refleksiooniks sobiksid õpilastele järgmised küsimused (Puksand, 2015):

  • Millised on minu kognitiivsed eeldused, nt tajutüüp, mälu ja mõtlemise iseärasused?
  • Milline olen ma isiksusena (nt vaimsed üld- ja erivõimed, loovus, õpivõime)? Milline ja kui tugev on mu õpimotivatsioon?
  • Kas mul on head õpiharjumused?
  • Kui palju on mul õpioskusi-strateegiaid ning kas ja kus suudan neid kasutada?
  • Milline on mu õpistiil ja kas olen võimeline oma õpistiili iseärasusi õppimisel maksimaalselt ära kasutama?
  • Missugused on minu tahtelised iseloomujooned?

  • Millised on need isiksusejooned, mida ise hindan ja millele peaksin õppimisel eriti tuginema?

  • Kas ja millised on mu nõrgad küljed, mida peaksin maskeerima? Mida peaksin endas arendama?
  • Oma õpiprotsessi väärtustamine: hinnang oma õpiprotsessile ja prognoos tulevikuks (jätkata sama moodi, kas ja kuidas muuta oma õpitegevust jms).

Kuidas panna õpilasi enda õppimist reflekteerima?

Õppimine on edukas, kui õpilane on õppimise protsessis aktiivne ning teadvustab õppimist. Õpetajana saab julgustada õpilasi oma tegevust reflekteerima (Sackson, 2011):
  1. keskendudes protsessile, mitte tulemusele;
  2. keskendudes õppimisele, mitte õpetamisele;
  3. teades, miks mingi ülesanne soodustab õppimisprotsessi;
  4. lastes õpilastel planeerida õppimist;
  5. jättes tunni lõpus aega reflekteerimiseks;
  6. küsides õigeid küsimusi (mis õpioskusi kasutasid jne);
  7. lastes õpilastel refleksioon üles kirjutada (nt. päeviku pidamine);
  8. sisukat tagasisidet andes;
  9. mõeldes enda õppimisprotsessile.

Refleksioon ja eneseanalüüs

Eestikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses kasutavad õpetajad refleksiooni väljendamiseks sageli sõna eneseanalüüs. Piir refleksiooni ja eneseanalüüsi vahel on kirjanduses ja praktikas ebaselge. Eneseanalüüs tähendab samuti enda jälgimist ja hindamist, oskust olla oma tegevustes kõrvaltvaataja rollis ning kohandada oma tegevust vastavalt analüüsile. Samas ei pruugi eneseanalüüs viia tegevuse muutuse ja õppimiseni. (Kriisa, 2013)

Refleksioonil ja eneseanalüüsil on suur ühisosa, aga need ei ole sünonüümid. Eneseanalüüsi võib vaadelda refleksiooniprotsessi olulise algfaasina. Ajalise surve tõttu reflekteerivad õpetajad sageli juhuslikult ning kiire lahendus pakutakse välja enne, kui on probleemi olemusest täielikult aru saadud. (Kriisa, 2013)

Kokkuvõttev video

Reflection in Learning: A Basic Introduction

Kasutatud kirjandus

Eesti Keele Instituut. Kas refleksioon või reflektsioon? [WWW] http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=261 (9.04.2016)
Kriisa, P. 2013. Kirjalik refleksioon. [WWW] http://reflektsioon.weebly.com/ (9.04.2016)
Taimalu, M. 2009. Refleksioon õpetaja professionaalses arengus. [WWW] http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/ (9.04.2016)
Eisenschmidt, E., Kasesalu, A., Tereping, M. 2009. Õpetajakoolituse üliõpilaste refleksioonioskuse arendamine ja toetamine.
Remm, J. 2012. Refleksioonist: mis? kuidas? miks? [WWW] https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf (9.04.2016)
Puksand, H. 2015. Õpiminapilt. Aine "Areng ja õppimine" loengumaterjal.
Sackson, E. 2011. 10 ways to encourage student reflection. [WWW] https://whatedsaid.wordpress.com/2011/06/11/10-ways-to-encourage-student-reflection-2/ (9.04.2016)