Local News Update

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleniinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudubrakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks.

Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks.

https://et.wikipedia.org/wiki/Viirused

Kuidas viirused levivad?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:

  • Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine.
  • Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
  • Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
  • Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneseslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes.

https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=17105474#Arvutiviirusedjaviirusetõrje-Kuidasarvutiviirusedlevivad?

Milliseid viiruseid meil siis ringi liigub?

Buutsektori viirused

Failiviirused e parasiitviirused

Residentsed failiviirused

Mitteresidentsed failiviirused

Kaasfailiviirused (companion virus)

Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)

Peitviirused (stealth virus) ehk soomusviirused (armoured virus)

Polümorfsed ehk mutatsioonviirused

Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter)

Võrguviirused

Makroviirused


http://web.zone.ee/arvutiviirused/05_liigid.html

Kuidas kaitsta arvutit?

Oma arvuti kaitsmine viiruste ja teiste ohtude eest ei ole raske, aga te peate olema kohusetundlik.

  • Installige viirusetõrjeprogramm. Viirusetõrjeprogrammi installimine ja ajakohasena hoidmine võib aidata teie arvutit viiruste eest kaitsta. Viirusetõrjeprogrammid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda teie e-posti, operatsioonisüsteemi või failidesse. Uusi viiruseid võib ilmuda iga päev, seega kontrollige värskenduste saamiseks regulaarselt viirusetõrjetarkvara tootja veebisaiti. Mõned viirustõrjeprogrammid müüakse aastase abonemendiga, mida saab vajadusel pikendada, kuid paljud on saadaval ka tasuta. Microsoft pakub programmi Microsoft Security Essentials, mis on tasuta viirusetõrjeprogramm ja selle saate alla laadida veebisaidilt Microsoft Security Essentials. Võite ka minna Windowsi turbetarkvara pakkujateiveebisaidile mõne kolmanda osapoole viirusetõrjeprogrammi leidmiseks.

  • Ärge avage tundmatutelt saatjatelt pärit meilisõnumeid või võõraid meilimanuseid. Paljud viirused on manustatud meilisõnumitele ja levivad niipea, kui avate lisatud manuse. Kui te midagi ei oota, on parem manuseid mitte avada. MicrosoftOutlook ja Windows Mail aitavad blokeerida potentsiaalselt ohtlikke manuseid.

  • Kasutage koos brauseriga hüpikakende blokeerijat. Hüpikaknad on väiksed brauseriaknad, mis kuvatakse avatud veebisaidi peal. Ehkki enamik on loodud reklaami tarvis, võib mõni sisaldada ka pahatahtlikku või ebaturvalist koodi. Hüpikakende blokeerija võib takistada mõne akna või kõigi selliste akende kuvamist.

    Internet Exploreri hüpikakende blokeerimise funktsioon on vaikimisi sisse lülitatud. Lisateavet funktsiooni sätete muutmise või selle sisse- või väljalülitamise kohta leiate artiklist Internet Exploreri hüpikakende blokeerija: korduma kippuvad küsimused.

  • Hoidke Windows värskendatud. Microsoft väljastab perioodiliselt spetsiaalseid turvavärskendusi, mis võivad aidata kaitsta teie arvutit. Need värskendused võivad aidata takistada viiruste ja häkkerite rünnakuid, sulgedes võimalikud turvaaugud. Veenduge, et Windows saab neid värskendusi, lülitades sisse Windowsi automaatse värskendamise. Lisateavet vaadake teemast Automaatvärskendusfunktsiooni sisse- või väljalülitamine.

  • Kasutage tulemüüri.‌ Windowsi tulemüür või mõni muu tulemüür teavitab teid kahtlasest tegevusest, kui viirus või uss proovib teie arvutiga ühendust luua. See blokeeri ka viiruste, usside ja häkkerite katsed laadida teie arvutisse potentsiaalselt ohtlikke programme. Lisateavet Windowsi tulemüüri kohta leiate artiklist Windowsi tulemüüri sätete olemus.

  • Kasutage brauseri privaatsussätteid. Kui teate, kuidas veebisaidid teie isiklikku teavet kasutada võivad, on sellest abi suunatud reklaami, pettuste ja identiteedivarguste ärahoidmisel. Kui kasutate Internet Explorerit, saate privaatsussätteid reguleerida ja soovi korral vaikesätted millal tahes taastada. Lisateavet leiate artiklist Internet Exploreri privaatsussätete muutmine.

  • Lülitage sisse kasutajakonto kontrolli (UAC) funktsioon. Kui üritatakse muuta arvuti sätteid, milleks on vaja administraatoritaseme õigusi, teavitab UAC teid sellest ja annab võimaluse muudatuse heaks kiita. UAC võib takistada viirustel soovimatute muudatuste tegemist. Lisateavet UAC lubamise ja selle sätete reguleerimise kohta leiate artiklistKasutajakonto kontrolli sisse- või väljalülitamine.

  • Tühjendage Interneti-vahemälu ja kustutage sirvimisajalugu. Enamik brausereid talletab teavet külastatud veebisaitide kohta ning sellist teavet, mida veebisaidil küsida võidakse (nt nimi ja aadress). Ehkki nende andmete arvutis talletamisest võib olla kasu, on vahel tarvis sellised andmed kustutada, näiteks kui kasutate üldkasutatavat arvutit ja ei soovi sellesse isiklikku teavet jätta. Teavet ajaloo kustutamise kohta Internet Exploreris leiate artiklitest Veebilehtede ajaloo kustutamine jaInterneti-küpsiste kustutamine.


http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/how-protect-computer-from-viruses#how-protect-computer-from-viruses=windows-7

Mida teha kui juba on juhtunud?

Sõltumata sellest, kas viiruse ilmumisest arvutisse andis teile teada hüpikaken või tundub masin lihtsalt kahtlaselt aeglane ja tõrges, jagab käesolev juhend nõu, kuidas nakkusega toime tulla ja pahavara kõrvaldada.


Ehkki paljud viirused ja muud tüüpi pahavaratooted on konstrueeritud pelgalt segadust tekitama, kasutab organiseeritud kuritegevus neid üha rohkem krediitkaardinumbrite ja muude nn tundlike isikuandmete varastamiseks, hoiatab How-To Geek.

Kui arvutis avanes viiruse tuvastamisest teatav hüpikaken, on see hea märk. Tõrjeprogramm on viirust märganud ja selle tõenäoliselt teiega konsulteerimata juba kõrvaldanud.

Arvuti tavapärase kasutamise käigus kuvatav teade viiruse avastamisest (ingl virus detected) ei pruugi tegelikult tähendada, et teie arvuti on üldse kunagi nakatunud olnud või et sellesse siginenud viirus jõudis midagi kahjulikku korda saata.

See võib hoopis anda märku, et külastasite nakatunud veebilehte või laadite parasjagu alla mõnd potentsiaalselt ohtlikku faili — turvatarkvara on seda märganud ja astunud teie süsteemi kaitsmiseks vajalikke samme. (Püüdke vastavat toimingut edaspidi vältida, aga ärge muretsege selle pärast ülemäära.)

LOE VEEL:

Veerand sajandit nakatunud raale: esimese personaalarvutiviiruse sünnilugu (13) 24. september 2012

Mis ohustab Läänt? Küberkuritegevuse hetkeriskide ülevaade (4) 20. oktoober 2012

Samuti võite avada oma arvutisse paigaldatud viirusetõrjeprogrammi ja kontrollida selle karantiinikausta või viirusetuvastuslogisid, et konkreetse viiruse ja selle vastu astutud sammude kohta rohkem teada saada.

Kui arvutis puudub viirusetõrje...

Kui teie arvutis ei tööta viirusetõrjetarkvara ning arvuti on muutunud aeglaseks ja ebausaldusväärseks, võib sellesse olla siginenud aktiivne viirus. Sama stsenaarium on võimalik juhul, kui arvutisse paigaldatud ja töötava viirusetõrjetarkvara viirusemääratluste (ingl virus definitions) loendit pole ammu värskendatud.

Kui viirusetõrjetarkvara pole arvutisse paigaldatud, peaksite selle viivitamatult installeerima. Leidub hulk tasuta viirusetõrjetooteid, mida saab veebist alla laadida, näiteks Microsoft Security Essentials. Korralik tõrjeprogramm peaks suutma pärast paigaldamist arvuti viirustest puhastada ja probleemid lahendada.

Kui tundub, et viirusetõrje ei saa tööga hakkama...

Kui teie arvutisse on viirusetõrjeprogramm küll paigaldatud, ent teile tundub siiski, et masin on nakatunud viirustega, mida programm pole osanud tuvastada, on mõistlik võtta appi mõni alternatiivne tõrjetoode.

Paljud viirusetõrjeprogrammide pakkujad on kasutajatele kättesaadavaks teinud ühekordsed skannimisriistad nagu ESET Online Scanner. Need programmid laaduvad teie arvutisse ja teostavad kiire skannimisprotseduuri vajaduseta ajakuluka installimise järele.

Kuna samaaegselt ei tohi masinasse olla installeeritud mitut viirusetõrjetoodet, võimaldavad taolised tooted analüüsida arvuti sisu konkureeriva viirusetõrjetootega ilma, et peaksite nägema vaeva olemasoleva viirusetõrjevara sürdinstallimisega.

Kui viiruseskanner teatab probleemist, on vaja viirus eemaldada vastava skannimisriistaga. Kui viirus on juba arvutis aktiveerunud, ei pruugi teie olemasolev tõrjevara selle väljarookimisega hakkama saada. Nüüd on mõistlik esmalt olemasolev tarkvara desinstallida ja pärast toimingu lõppu installida uus viirusetõrjetoode.

Eriti hullude nakkuste puhul...

Mõned viirused ja muud tüüpi pahavaratooted kaevuvad väga sügavale süsteemi, nii et neid on keeruline eemaldada — eriti selliste viirusetõrjetoodetega, mis on paigaldatud pärast süsteemi nakatumist ja pahavaratoote omavolilist tegutsemist, näiteks muud tüüpi pahavaraprogrammide allalaadimist ja käivitamist.

Abi võib olla arvuti taaskäivitamisest turvarežiimi (ingl Safe Mode). Selles töötades Windowsi operatsioonisüsteem kolmandate osapoolte tarkvaratooteid, sh viiruseid, ei laadi (s.t ei kopeeri massmälust põhimällu). Siis saategi viirusetõrjeprogrammi käivitada ilma, et taustal töötav viirus selle töösse sekkuks.

Turvarežiimi jõudmiseks taaskäivitage arvuti, vajutage alglaadimisprotsessi vältel klahvi F8, valige alglaadimisvalikute menüüst turvarežiimi suvand Safe Mode ja vajutage sisestusklahvi Enter.

Käivitage viirusetõrjeprogramm turvarežiimis ning taaskäivitage arvuti pärast installimis- ja tõrjeprotseduuride läbiviimist.

(Kui te ei näe alglaadimisvalikute menüüd, taaskäivitage arvuti ja proovige uuesti — võimalik, et te ei vajutanud klahvi F8 õigel hetkel.)

Kui teil on vaja turvarežiimis töötamise ajal internetti pöörduda, valige alglaadimisvalikute menüüst hoopis suvand Safe Mode with Networking ("Turvarežiim koos võrguühendusega").

Kui viirusetõrjevara jooksutamine turvarežiimis tulemusi ei anna, võite proovida arvutit alglaadida viirusepäästeplaadilt. CD-kettalt alglaadimisel avaneb viirusetõrjeprogrammile täiesti puhas töökeskkond. Taoline programm suudab kõvaketast lugeda nii, et sellele tunginud viirus on uinuvas olekus, mis teeb eriti riuklikult peitu pugenud nakkuskollete leidmise ja puhastamise lihtsamaks.

Kui miski muu ei aita...

Viimane õlekõrs puhuks, kui mitte miski muu viiruseid kõrvaldada ei suuda — või kui pahavara on teie süsteemi sellisel määral kahjustanud, et Windows ei hakka korralikult tööle ka pärast viiruste eemaldamist —, on arvuti tehaseseadete taastamine.

Paljud arvutid on varustatud taastussektsioonidega (ingl restore partition), mille avamiseks tuleb alglaadimisprotsessi vältel teatud klahvi vajutada. Samuti võib teil alles olla Windowsi installiketas, millelt saab opsüsteemi uuesti paigaldada.

Pidage meeles, et taolise protseduuri käigus kustuvad kõik arvutis leiduvad failid ja programmid pöördumatult, mistõttu enne Windowsi nullist taasinstallimist tuleks kindlasti varundada olulised andmed.

http://forte.delfi.ee/news/digi/mida-teha-kui-arvutisse-satub-viirus?id=65155136