Vana-rooma

5.Klass-ajalugu

Rooma armee


Rooma armee oli omal ajal tugevaim. Lahingusse minnes rivistusid roomlased ristkülikukujulistesse väesalkadesse. Vähesed suutsid roomlaste rünnakule pikemat aega vastu seista.


Varajane elu

Sünniaaja kohta on erinevad andmed. Sünniajana on pakutud 236/237. ja 245. aastat. Sündis ilmselt Dalmaatsia provintsis tänapäeva Horvaatias Solini (Salona) lähedal Diocleas.[2] Tema isa oli vabastatud ori, kes oli senaator Anullinuse kirjutaja. Tegi karjääri Rooma sõjaväes. 284. aastal Pärsia vastu sõdides leiti keiser Carinuse vend ja kaasvalitseja Numerianus surnuna. Pärast seda kuulutasid sõdurid keisriks Diocletianuse, kes süüdiastas Numerianuse tapmises pretoriaanide prefekti Arrius Aperit ning tappis ta isiklikult.[3]


Vana-Rooma sõjavägi

Germaaniast lähtuvate rünnakute surve tõttu algatas laiaulatusliku sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt[8] (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. Sõjavägi jaotati piirivägedeks (Limitanei) ja mobiilseks sisearmeeks (Comitatenses). Piiride ääres paiknenud leegionitesse värvati valdavalt leegionäride poegi. Diocletianuse ajal hakati Rooma sõjaväkke rohkem germaanlasi värbama.[9] Parandati ja rajati uusi kindlusi Brtianniasse, Reini ja Doonau jõgede äärde, mis tõstis tema ja kaasvalitsejate kui impeeriumi kaitsjate prestiiži.[10] Samuti tehti muudatusi sõjaväe juhtimises. Piiriäärseted piirkonnad jaotati tsoonideks, milles paiknenud piirivägesid juhtis ohvitser, kes kandis tiitlit dux (mitm. duces). Väliarmeesid juhtis ohvitser, kelle tiitliks oli comes (mitm. comites).[11] Jalaväe kõrval suurenes raskerelvastuses ratavaäe osatähtsus.[12]


Hilisem elu

1. mail 305. aastal pidasid tetrarhid kahes impeeriumi paigas kaks suurejoonelist paraadi. Diocletianus ja Galerius tegid seda Nicomedias ning Maximinius ja Constantius Mediolanumis. Diocletianus ja Maximianus astusid keisriametist tagasi. Esimese järglaseks sai Galerius ja teise puhul Constantius. Galeriuse abikeisriks sai Maximinus Daia, kuid Constantiuse abikeisriks sai Severus, mis oli üllatav valik, sest nii Constantiusel kui ka Maximianusel olid täiskasvanud pojad. Severus oli Galeriuse usaldusisik, kes soovis tema kaudu tetrarhiat paremini kontrollida.[13]