Andmekaitse

Oskar Soop-i uurimistöö

Mis asi see andmekaitse siis on?

"Andmeturve (inglise information security) on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta."

Arvutite ja interneti laialdase kättesaadavuse tõttu moodustab suurema osa andmeturbest virtuaalandmete andmekaitse.

Eesmärk

  • Rohkem teada saada andmekaitsest ja selle meetoditest.
  • Uurida õpilaste teadlikust andmekaitsest, kuidas nad oma andmeid kaitsevad ja kui palju peaks riigil olema võimu inimeste andmeid jälgida.

Töö protsess.

  • Uurisin, mida andmekaitse endast kujutab.
  • Tegin küsitluse.
  • Analüüsisin küsitlust.

Andmeturve minevikus.

Juba tuhandeid aastaid tagasi tundsid poliitikud ja sõjajuhid vajadust mehanismi järele, mis kaitseks nende kirju võõraste pilkude ja võltsijate eest. Julius Ceasar lõi lihtsa salakirja, milles tähestiku tähe sümbol muudetakse mingi nihke võrra teise sümboliga.

Suuremad muutused andmekaitses toimusid 20. sajandi lõpul saavutuste tõttu telekommunikatsioonis, arvuti riist- ja tarkvaras ning šifreerimises.

Andmeturve tänapäeval

  • Šifreerimine

  • Antiviirused

  • Parooliga ligipääs

  • Andmete hoidmine raskesti ligipääsetavates kohtades

Küsitlus

Vastas 17 inimest. Asutustest tunti kõige rohkem NSA, kuid ka mainiti teisi organisatsioone. Levinuimad meetodid olid turvalised paroolid, antiviirused ning andmete hoidmine internetist eemal. ~70% vastanutest arvas, et riigil peaks piiratult võime teiste andmeid jälgida.

Ma olen sõnatu!