Suur näljahäda
1695-1697
Suur nälg
Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695-1697 toimunud näljahäda.
Tõenäoliselt on see suurim näljahäda, mis Eesti alasid kunagi tabanud on.
Vaatamata näljahädadele jätkasid Rootsi võimud väljavedu.
Tõenäoliselt on see suurim näljahäda, mis Eesti alasid kunagi tabanud on.
Vaatamata näljahädadele jätkasid Rootsi võimud väljavedu.
Ajalugu
Ikadus tabas Eestis 1694. aastal
Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, sadas külma vihma.
Hävis heinasaak, rukis, oder, suviviljd, aed- ja juurviljad.
Seemne puuduse tõttu jäi ka talikülv hiljaks.
Otsiti toitu ka linnadest, kuid ka seal oli toidupuudus.
1696. aastal oli linnades veel siiski piisavalt toiduvarusid.
Sama aasta kevadel hakkas Liivimaa kuberner Erik Soop vilja laenama.
Vilja veeti ka Soome ja Rootsi, kus näljahäda oli veel suurem, kui Eestis.
1697. aasta kevadel peale lume sulamist, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud.
Kõige vähem lootust oli vanuritel ja orbudel.
Levis tüüfus ja düsenteeria.
Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, sadas külma vihma.
Hävis heinasaak, rukis, oder, suviviljd, aed- ja juurviljad.
Seemne puuduse tõttu jäi ka talikülv hiljaks.
Otsiti toitu ka linnadest, kuid ka seal oli toidupuudus.
1696. aastal oli linnades veel siiski piisavalt toiduvarusid.
Sama aasta kevadel hakkas Liivimaa kuberner Erik Soop vilja laenama.
Vilja veeti ka Soome ja Rootsi, kus näljahäda oli veel suurem, kui Eestis.
1697. aasta kevadel peale lume sulamist, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud.
Kõige vähem lootust oli vanuritel ja orbudel.
Levis tüüfus ja düsenteeria.
Näjahäda lõpp ja tulemused
Näljahäda lõppes aastal 1968.
Suri umbes 70 000-75 000 inimest, 20% rahvastikut.
Sularahvast ja vabadikke tabas nälg kõige hullemini.
Nad ei saanud osa Eesti vähestest viljavarudest.
Suri umbes 70 000-75 000 inimest, 20% rahvastikut.
Sularahvast ja vabadikke tabas nälg kõige hullemini.
Nad ei saanud osa Eesti vähestest viljavarudest.