Refleksioon - mis see on?

Inimesed õpivad õpetades!

Mis on refleksioon?

Refleksioon on oluline mõiste ja oluline võtmetegur õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on teisisõnu enesepeegeldus, mis aitab õpetaja mõista oma tegevuse tagamaid. Refleksiooni abil muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada. Refleksiooniprotsessi jooksul uuritakse vabatahtlikult ja üldiselt küllaltki kriitilisel viisil oma käitumist,

Mida reflekteerida?

Reflekteerida võib seda osa tööst, mis on parasjagu aktuaalne või vajab muutmist. Näideteks võib siinjuures tuua õpiväljundite täitmise, probleemsetele situatsioonidele lahenduste otsimine, õpilaste ja õpetajate motivatsiooni säilitamine, õppesisu jms. Refleksioon on eriti abiks probleemsete situatsioonide juures ning professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt.

Kuidas reflekteerida?

Refleksiooniprotsessis eristatakse üldjuhul kolme tasandit: "mis?", "kuidas?" ja "miks?". "Mis?" ehk tõisisõnu dokumentatsioon, mis on õpetajat ümbritseva keskkonna, tegevuse ja käitumise kirjeldus. "Kuidas?" ehk hinnangute andmine ja põhjuste leidmine, mis aitab analüüsida situatsiooni eri osapooli ning vaadata tagasi ja anda hinnanguid toimunule, mille põhjal tehakse edasi järeldused. "Miks?" ehk sügavam enesepeegeldus, mille käigus suhestatakse kogemus oma väärtustega ja selle põhjal uuritakse tõekspidamisi ja enda positsiooni,
Becoming a Reflective Teacher

Kui palju on mõistlik aega kulutada refleksiooni peale?

Reflekteeritakse nii kaua, kui näeme tulemust. Samas ei ole kindlasti mõtet edasi reflekteerida ennast ja enda tegevusi, kui näeme, et asi on pidevalt meis ja meie enesehinnang, kas me üldse saame sellega hakkama, saab kannatada. Sellisel juhul võib refleksioonil olla negatiivne tulemus.

Millised on refleksiooni erinevad meetodid?

Refleksiooniprotsessis liigutakse nähtavamast sügavamale. Esmalt võiks alustada kriitilisest uurimisest, mille käigus analüüsitakse õpetamissituatsioonis kerkivaid valikuid ja tehakse otsuseid. Edasi tuleks tegeleda eneserefleksiooniga, mis aitab vaadata sügavamale endasse.


Edasi tooksin välja mõningad refleksiooni mudelid:


Mudel 1 Tunnianalüüsist eneserefleksioonini


I etapp - tunnianalüüs (teha regulaarselt)

II etapp - Tabeli koostamine (5 taset: kirjeldus, hinnang, põhjused, meetmed, eneserefleksioon), kus tasemest lähtuvalt kirjeldatakse ka tunni tüüpi, õppesisu, meetodeid, õpilaste ja õpetajate käitumist,


Mudel 2 Juhtumikirjeldus ja -analüüs


Seda tasub kasutada eriti probleemsete juhtumite puhul või mõne aspekti analüüsil - näiteks kui soov on õpilaste motivatsiooni parandamine. Jälgida tuleks järgmisi etappe:


Kirjeldus - kirjuta juhtub üles võimalikult täpselt;

Eristamine - erista juhtumis enda objektiivne kirjeldus ja enda hinnangud. Püüa olla võimalikus objektiivne;

Põhjused - too välja põhjus;

Tõekspidamised - analüüsi, milliseid tõekspidamisi põhjused, käitumine ja hinnangud kannavad;

Meetmed ja õppimiskohad - kirjuta, mida järgmine kord muudaksid ning kas muutmist vajab käitumine või on tegemist tõekspidamiste erinevustega ja tuleks avada põhjusi.


Mudel 3 Eneseanalüüs joonistusena


Mõned ideed:


  • joonista probleemne situatsioon, kujuta erinevaid osapooli erinevate värvide ja materjalidena.
  • joonista skeem, mis lähtub probleemsest juhtumist ning üldista seda. Märgi ära ka mõjutavad tegurid.
  • joonista oma õpetajakarjäär teekonnana maastikus, kus tood välja peamised õppimiskohad, arengud, rasked ajad ja sihid.
  • joonista skeem enda minapildist õpetajana, tuues välja mõjutavad tegurid, sihid, kuhu tahad liikuda, milliseid pädevusi tahad arendada.



Mudel 4 Reflekteerimine Korthageni ja Vasalose sibulamudeli alusel


Selle alusel saab reflekteerida seitset taset: keskkond, tegevus, käitumine, pädevused, uskumused, identiteet, missioon. Välimised tasemed mõjutavad sisemisi, näiteks keskkond (klass) mõjutab õpetaja käitumist, kuid samas sisemised mõjutavad ka välimisi.