Kaupmehed keskajal

Kenneth Robin Kask 7.C

Kaupmehed keskajal

Varakeskajal oli kaugkaubanduse tähtsus tühine. Aga aeg-ajalt hakkasid valitsejad ja lihtrahvad vajasid kaupu, mida polnud võimalik kohapeal valmistada. Selleks toimetasid inimestele nõutud kaubad kaupmehed, kes tulid väga kaugetest maadest. Varakeskajal olid kaupmehed rändurid, kes liikusid ringi. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest kontoris istuja, kes jaotas tööülesandeid ja ajas äri agentide ja kirja vahendusel. Kaupmehed kauplesid toorainetega ja vamistoodangut müüdi vähe. Tähtis kaubandustee oli Vahemeri, sest sealt käis kaubandus Bütsansi ja lõunamaadega.
Big image
Keskaajal kauplemine turuplatsil

Vajalikud oskused ja teadmised

Kaubandusege tegelemine nõudis head ettevalmistust. Edukas kaupmees pidi valdama võõrkeeli ja teadma võõraid kauplemistavasid. Kaupmehed pidid oskama arvutada ja kurssi oskama. Kaupmees pidas äri üle arveraamatuid. Ta suhtles kirjade abil paljude kaubapartneritega. Hiliskeskajal hakkasid kaupmehed rohkem käima ülikoolis. Kaupmehed vahetasid keskajal peale kauba ka informatsiooni võõrate maade kombete, teadmiste, tavade ja muude kohta.

Elustiil

Kaupmehed kulutasid suuri summasid annetstele kirikule ja vaestele. Samuti võimaldas kaupmeestejõukus teha suuri elamuid, mis panid isegi aadlikud kadedust äratama. Kõige rikkamad kaupmehed üritasid matkida aadlikke ja elada sama luksuslikult nagu nemad. Kaupmehed kandsid uhkeid rõivaid ja korraldasid suurejoonelisi pidusid. Kaupmehele meeldis kunstiteosed, muusika kuulamine ja tantsimine. Kaupmehed sõlmisid abielusid. Keskajal jäi piir kaupmeeste ja aadlike vahel suuremas osas Euroopas veel püsima.
Big image

Mõju ühiskonnas

Keskajal suhtuti kaupmehesse vastuoluliselt. Kaupmees ostis ja müüs kauba erinevate hindadega, mis tegi kaupmeestele võimaluse petmiseks ja teiste arvel rikastumiseks. Kaupmeeste jõukus tagas neile kõrge mõjukuse. Paljudes Euroopa linnades moodustasid suure jõukusega kaupmehed linna valitseva kihi. Kaupmehed koondusid organisatsioonidesse, milleks olid gildid ja vennaskonnad. Need organisatsioonid olid linna mõjukaimad ühingud. Gildid olid liikmete ühiste kaubahuviliste kaitseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild ja vallalistel kaupmeestel Mustpeade gild.