Rahvaarv rootsi ajal

17.sajand

Sissejuhatus

  • Peale Poola ja Rootsi sõlmitud vaherahu aastal 1629, oli inimeste rahvaarv Eestis väga väike.
  • Linnad ja talud olid kõik valjasurnud, maad harimata. 1620 hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000 inimest.
  • 1630-ndatel oli Saaremaal iga neljas inimene eestlane, seega moodustas saarlastest umbes veerandi eestlased.
  • 17.sajandil tuli Eestimaale palju Võõramaalasi. Sisse rändas venelasi, soomlasi, lätlasi
  • võõramaalased võtsid kohe omaks eestlaste keele, kombed ja töövõtted.
  • Aastaks 1695 oli rahvaarvuks Eestis üle 350 000 inimese.

Maa-alad

Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.

Rahvaarv


  • Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse.
  • Talupojad muudetakse sunnismaisteks.
  • Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda.

Pildid rootsi aja territooriumitest

Rahvaarvu tõus ja lang

17. saj lõpul, rootsi ajal tõusis uuesti 400 000 ni

Põhjasõda 1700-1721 ja sellele järgnenud katk vähendas uuesti rahvaarvu poole võrra

20. saj keskpaigaks tõusis rahvaarv 1 miljonini

Peale II maailmasõda on sündimus vähenenud, rahvaarvu tõstsid veidi Eestisse sisserändajad (Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti Ida–Eestis.)

Peale seda rahvaarv pidevalt vähenenud

Rahvaarvu tõusu abistajad

Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. (Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest).

Samuti suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse.

Tagasilöögid

Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese.