Demograafia

Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.

Põhimeetod

  • Statistiline meetod. On ka matemaatiline, ajalooline, majandus - ja meditsiinidemograafia.Riik vajab admeid rahvastiku kohta, et luua kaitsekontseptsioone, hariduspoliitikat, tööjõupoliitikat jms.
  • Demograafia võimaldab analüüsida kõiki ajas ja ruumis muutuvaid inimpopulatsioone. Demograafia uuringud hõlmavad populatsioonide suuruse, struktuuride ja jaotuse analüüsimist. Samuti vaadeldakse populatsioonidesiseseid ja -vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi, mida toovad endaga kaasa erinevused sündides, surmades, migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises, soolises jne koosseisus.
  • Demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks, teoreetiliseks demograafiaks, paleodemograafiaks, ajalooliseks demograafiaks. See on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu ajalugu, meditsiin, statistika ja majandus.
  • Demograafia põhitunnusteks on sugu, sünniaeg/vanus ja sünnikoht/põlisus

Huvitavad faktid

Eestis on aastas abielusid u. 9-12 iga 1000 elaniku kohta, lahutusi aastas u. 1-5 iga 1000 elaniku kohta.

Vaid u. 65% inimestest on registrites - seega korralikku (tõest) registrit pole.

Sugu. Eestis ja Euroopas on üldiselt naisi rohkem kui mehi, statistikas näidatakse tavaliselt naiste arv 1000 mehe kohta. 1989 aastal oli Eestis u. 1082 naist 1000 mehe kohta. samas sünnib mehi reeglina rohkem - u. 106 poissi iga 100 tüdruku kohta.


NSVL perioodil olenes kuni 50% Eesti aastaiibest rändest.


Suremus

Eestis sureb u. 20 000 inimest aastas.

Meetotid

  • Rahvaloendus on otsese andmete kogumise meetod, mis korraldatakse tavaliselt umbes iga kümne aasta tagant. Eestvedajaks on tavaliselt riik ja püütakse loendada kõiki riigis elavaid inimesi. Lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo, rahvuse, keelsuse, haridustaseme, töökoha, religiooni, kodakondsuse jne kohta.
  • Eestis on alates 1881. aastast toimunud 11 täiemahulist rahvaloendust, millest viimane toimus 2011. aastal. Need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta Eesti rahvastiku kohta põhjaliku ülevaate.
  • Otseseid andmeid saadakse ka registritest, mis peavad arvet sündide ja surmade, samuti juriidiliste protseduuride, nagu abielude, lahutuste ja migratsiooni kohta. Eestis koguvad andmeid rahvastiku kohta Eesti Statistikaamet ja Rahvastikuregister.
  • Kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel, mil kogu andmestik puudub, peamiselt arengumaades ja ka ajaloolise demograafia puhul.

Näitajad


  • Iive (I) ehk rahvastiku muutumine sõltub sündimusest, suremusest ja rändest. Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab. Loomulikuks iibeksnimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.
  • Ränne (S) ehk migratsioon on protsess, kus inimene vahetab oma alalist elukohta. Ränne on positiivne, kui sisserändajate hulk ületab väljarändajate hulga, ning negatiivne, kui sisserändajate hulk ei ületa väljarändajate hulka.
  • Imikusuremuse üldkordaja on surmade arv aastas alla ühe aastaste laste seas 1000 sünni kohta.
  • Keskmine eluiga tähistab keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil.

Prognoosimine

  • Rahvastiku prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.

  • Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida näiteks Maa elanikkonna suurust aastatel 2050 ja 2100. Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9 miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahvaarv, kuna neis riikides puudub sündimuskontroll ning traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid. Samuti suureneb rahvaarv jõudsalt riikides nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid, on maailmas oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku

Demograafia analüüs Eestis

  • Tallinna Ülikooli juures tegutseb Eesti demograafia keskus, mis loodi 2015. aastal. Keskuse eelkäijateks on TLÜ Demograafia Instituut, mis asutati 1998. aastal, TPÜ demograafia õppetool, asutatud 1994. aastal ning Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskus, asutatud 1986.Keskusel on 3 peamist eesmärki:
  1. Eesti rahvastiku uurimine ja analüüsimine nii Baltikumi kui ka Euroopa kontekstis
  2. rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine, et seda oleks võimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes
  3. rahvastiku uurimise järjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi äratamine
  • Lisaks Eesti demograafia keskusele tegelevad demograafiliste uuringutega ka Tartu Ülikooli instituudid, Tervise Arengu Instituut, Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Assotsiatsioon.